|
Vastu võetud Eestimaa Spordiliidu Jõud üldkogul 21. märtsil 2007.a.
EESTIMAA SPORDILIIT JÕUD
ARENGUSTRATEEGIA 2007 - 2010
Sisukord
SIsukord Mõisted Sissejuhatus Strateegia olemus Ajalugu Möödunud arengperioodi (2003 – 2006) tulemused Tendentsid tegevusvaldkonnas Üldine olukord Tugevused ja nõrkused Võimalused ja ohud Probleemid Teenused ja kliendid Sisemised tegevusvaldkonnad Partnerid Põhimõtted ja väärtused Missioon Visioon - 2016 Strateegilised aspektid Kriitilised edutegurid (edueesmärgid) Ühiskondlik mõju Kliendid ja partnerid Ressursid ja tingimused Protsessid ja struktuurid Inimressursid Seire ja hindamine
MõistedArengukava – pikemaajalisest arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Avalik sektor - riigi ja omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, mis vahendavad, osutavad ja pakuvad kodanikele avalikke kaupu ja teenuseid. Erasektor - üldmõiste, mis tuleneb avaliku võimu ja erasfääri lahutamisest ning hõlmab endas kahte põhilist koostisosa: ärisektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis. Ettevõtja – iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Huvigrupp - inimeste grupp ja üksikisikud, kellele teatud tegevus või kavandatav poliitika avaldab otsest mõju Kriitiline edutegur (edueesmärk) - on eesmärk, mille edu korral või ebaõnnestumisel on kõige enam otsustavam ja otsene mõju organisatsiooni edule Missioon – organisatsiooni olemasolu lühipõhjendus. Partnerlus - huvitatud osapoolte kaasamine tegevuste kavandamisel ja rakendamisel Prioriteet – esmatähtis, millega arvestatakse eesmärke püstitades ja tegevusi kavandades. Regioon – mistahes piirkond Eesti Vabariigis, mis võib hõlmata vastavalt kontekstile mitut valda või maakonda Strateegia – kokkulepitud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks määratud üldine teostustee, mis arvestab tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte Strateegiline aspekt – organisatsiooni nn. konkurentsifaktor Tegevussuund – olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse saavutada püstitatud eesmärgid. Kompetents – teadmiste, kogemuste ja oskuste loetelu, millele peab vastama organisatsioon Visioon – soovitud tulevikuseisund, mille poole organisatsioon oma tegevuses püüdleb. Ühiskondlik väärtus (-kasu, -hüve, -mõju) – loodud uus väärtus (lisaväärtus) Üldsus - iga isik, isikud või inimeste rühmad, kellel on selgesti tajutav huvitatus või osalisus konkreetses küsimuses
Sissejuhatus
Strateegia olemus
Käesoleva strateegia objektiks on Eestimaa Spordiliit Jõud, mis asutati eesmärgiga
1) edendada sporti ja sportlikku kasvatust elanikkonna kehalise ja vaimse jõu tõstmiseks ning 2) arendada liikmesliitude ja koostööpartnerite ühistegevust. EMSL Jõud on katusorganisatsiooniks järgmistele maakondade spordiühendustele: HARJUMAA SPORDILIIT HIIUMAA SPORDILIIT IDA-VIRUMAA SPORDILIIT JÕGEVAMAA SPORDILIIT "KALJU" JÄRVAMAA SPORDILIIT LÄÄNE MAAKONNA SPORDILIIT "LÄÄNELA" LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT PÕLVA MAAKONNA SPORDILIIT PÄRNUMAA SPORDILIIT RAPLA MAAKONNA SPORDILIIT SAAREMAA VALDADE SPORDILIIT TARTU MAASPORDI LIIT VALGAMAA SPORDILIIT VILJANDIMAA SPORDILIIT VÕRUMAA SPORDILIIT
Liidust peab välja kujunema organisatsioon, mis tegutseb eelkõige liikmete ja spordiliikumise arengu huvides. Läbi liidu tegevuse peab paranema liidu liikmete koostöövõime, partnerlus avaliku sektoriga ja valdkonna seadusandlik regulatsioon, kasvama klientide, partnerite teadlikkus.
Käesolev strateegia määratleb Liidu arengu eesmärgid, mis on aluseks ühenduse tegevus-suundade ja detailsete tegevuste plaanide väljatöötamiseks. Strateegia on koostatud aastateks 2007 -2010. Strateegia koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: · EMSL Jõud põhikirjast · Eesti Maaspordi Liit “Jõud” arengukavast 2003-2006
Strateegia koostamise eesmärgiks on kujundada ühine arusaam Liidu ülesannetest ja arengusuundadest, et tagada läbi mõtestatud ja sihipärase tegevuse Liidu stabiilne areng, mis aitaks efektiivselt ellu viia Liidu liikmete ühishuve. Strateegia koostatakse neljaks aastaks, kusjuures peale igat lõppenud aastat antakse toimunud tegevusele hinnang ning vastavalt vajadusele viiakse sisse muudatused. Käesolev dokument on koostatud EMSL Jõud juhatuse algatusel, liikmete esindajate osavõtul.
Ajalugu
- 15.detsember 1946.a. - Asutati vabatahtlik spordiselts "Jõud"
- 7.mai 1951.a. - VS "Jõud" reorganiseeriti vabatahtlikuks spordiühinguks "Kolhoosnik”
- 31.august 1956.a. - Moodustati taas spordiühing "Jõud"
- 25.aprill 1987.a. - "Jõud" ühendati "Kaleviga". 25. aprillil peeti Tallinnas ESO "Jõud" ja EVO "Kalev" Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon "Kalev".
- 11.juuli 1990.a. - Moodustati Eesti Maaspordi Liit "Jõud", spordiühingu "Jõud" õigusjärglane
Möödunud arenguperioodi (2003 – 2006) tulemusedLiidu arenguperioodi 2003 – 2006 olulisteks tulemusteks on :
- liidu kindel koht eesti spordimaastikul,
- Eesti Maaspordimängude ja teiste traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine,
- koostöösidemete tihenemine erinevatel tasanditel,
- võistlussüsteemide paranemine,
- finantseerimise suurenemine,
- liidu kodulehekülje uuenemine,
- üldise infovahetuse täienemine,
- “Jõud” maja sisese remondi läbiviimine.
Viimastel aastatel on paranenud nii sekretariaadi kui ka korraldatud õppereiside, täiendkoolituste ja ürituste kvaliteet.
Tendentsid tegevusvaldkonnas
Positiivselt on mõjutanud liidu tegevust üldine elatustaseme tõus, spordi kui meele-lahutuse ja moe tähtsustumine, sportimise tingimuste ja võimaluste paranemine, harrastusspordiga tegelejate arvu kasv, infotehnoloogia tormiline areng. Negatiivselt on mõjunud liidu tegevusele Eesti spordikorralduse suutmatus tegutseda territoriaalselt, maainimeste vähene teenistus ja tööpuudus, noorte väike huvi spordi vastu, klubide vähene jätkusuutlikkus, spordirajatiste ja terviseradade vähesus ning halb majandamine, nõrk suutlikkus täiendavate rahade taotlemisel.
Üldine olukordLiit näeb oma töös järgmisi tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte ning probleeme:
Tugevused ja nõrkused
Tugevused |
Nõrkused |
- Traditsioonide jätkumine
- Vabariiklik võrgustik
- Spordiaktiiv
- Eesti Maaspordimängude korraldamine
- Valdade ja väikelinnade mängude läbiviimine
- Eesti Vabariigi tunnustus
- Teotahtelised osalejad võistlustel
- Koostöövalmidus
- Avatus teistele spordiorganisatsioonidele
- Jätkusuutlikkus
- Koolitused, koostööpäevad
- Finantseerimise stabiliseerumine
- Raamatute väljaandmine
- Infoleht
|
- Osade liikmete passiivsus
- Uut tegevust vähe
- Orienteeritus on veteranidele
- Vähene mõju spordipoliitika kujundamisel
- Nõrk infotehnoloogia kasutamise oskus
- Üldine huvi spordiorganisatsioonide vastu on vähene
- Spordiürituste korraldamise tase on paigalseisus
- Nõrk juhatus, juhatuse liikmete passiivsus
- Lobbytöö vähesus
- Vähene võimekus tutvustada liitu ja korraldatavaid üritusi
- Liikmesorganisatsioonide juhtide vähene kaasamine ühistegevust puudutavates küsimustes
- Vähene projektide kirjutamine
- Poliitilises sõltuvuses finantseerimine
- Heade ideede sumbumine ja tähelepanuta jätmine
- Puudulik tunnustamissüsteem
- Nõrk mainekujundus, ürituste reklaam
- Paigast ära prioriteedid
- Elanikkonna (võistlejate) vähene teadlikkus EMSL Jõud olemasolust, tegevusest
- Rahulolu olemasoleva olukorraga
|
Võimalused ja ohud
Kasutamata võimalused |
Ohud ja riskid |
- Kultuuripoole kaasamine ürituste korraldamisel
- Atraktiivsete alade kaasamine
- Noorte kaasamine
- Poliitiline lobbytöö
- Regionaalne spordikorraldus
- Paremini kajastatud tegevus (reklaam)
- Sporditöötajate motivatsiooni tõstmine
- Sporti puudutavate seaduste soodsamaks muutmine
- Fondide rahade parem kasutamine
- Projektide kirjutamise koolitused
- Spordi tegevuskavade efektiivne koostamine ja elluviimine
- Tihe koostöö EOKiga
- Teaduse kaasamine
- Rahvusvaheline suhtlemine
- Spordiinfokeskuse loomine
- Omavalitsuste sisesed spordiüritused, sporditegevus
- Kodukohajärgse spordiliikumis-harrastuse hoogustamine, täiendamin
- Liikumisharrastuse projektide algatamine ja läbiviimine
- Spordialade nimekirja laiendamine, milledel korraldatakse “Jõudi” MV
- Üle-eestilise “Jõudi” spordivõistluste süsteemi arendamine
- Koostöös riigi, EOK ja teiste partneritega Eesti Spordimängude korraldamine
- Eesti spordis toimuvate uuenduste ja võimaluste kasutamine
|
- Rahvastiku vähenemine
- Kuritegevuse tõus
- Elukalliduse tõus
- Riigikogu valimiste ebasoodne mõju
- Projektide rahastamata jätmine
- Sporditöötajate vananemine
- Rahastamise põhimõtete muutumine
- Koolide kehalise kasvatuse tundide madal kvaliteet
- Sporditöötajate madal palk
- Noorte arvutisõltuvus
- Tarbimisele suunatud reklaami mõju
- Üldine tervisliku seisundi halvenemine
- Huvi puudumine, mugavusstsoonis olemine
- Takistused rahvusvahelises suhtluses (võõrkeeleoskuse puudumine)
- Koostatud arengukava jääb laua- sahtlisse
- Liidu liikmete arvu vähenemine
- Vähene tunnustus organisatsioonile, tema tegevusele
|
Probleemid
- Maine kujundamise puudulikkus, teavitamise vähesus
- Vähene mõju Eesti spordipoliitikale
- Sihtgrupi ebamäärasus
- Vähene orienteeritus noortele
- Sekretariaadi liigne “raamides olemine”
- Vähene meeskonnatöö
Teenused ja kliendidLiidu peamised teenused oma klientidele on:
Teenused |
Kliendid |
1. Spordiürituste (sh võistluste) korraldamine |
Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, |
2. Ühisprojektide kirjutamine ja läbiviimise eestvedamine |
spordiliidud, spordiklubid |
3. Kampaaniate, propagandaürituste korraldamine |
Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiklubid, spordiliidud |
4. Koostöösidemete loomine |
spordiliidud, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, EOK, KM, |
5. Infovahetuse (sh leht, koduleht) korraldamine |
Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordiliidud, EOK, KM, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiklubid |
6. Koolituse organiseerimine ja vahendamine |
spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, spordiklubid |
7. Ajalehtede ja raamatute kirjastamine |
Eestimaa elanikkond, spordihuvilised, spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiliidud, EOK, KM, spordiklubid |
8. Spordirajatiste projekteerimise ja ehitamise nõustamine |
spordijuhid, omavalitsuste sporditöötajad, spordiklubid |
9. Õigusabi vahendamine |
spordiliidud, ettevõtted, spordiklubid |
10. Ühishangete (meened, spordiinventar jt) korraldamine |
spordiliidud, |
11. Ruumide, varustuse renditeenus |
ettevõtted, spordiliidud, EOK, KM, spordiklubid |
Sisemised tegevusvaldkonnadLiidu sisemised tegevusvaldkonnad on:Töö spordi seadus-, korraldusloome ja normatiivsete aktidega;Mainekujundus, avalikud suhted, kommunikatsioon;Spordiharidus, teadus ja arendustegevus;Koostöö- ja partnerlussuhted;Liikmetele suunatud tegevus ja organisatsiooniline ning arvestusalane töö:
- Liikmed
- Teenused, ürituse
- Eelarve
- Planeerimine, aruandlus
- Töögrupid
Partnerid
Liidu peamisteks partneriteks oma eesmärkide täitmisel on:
- Kultuuriministeerium
- Eesti Olümpiakomitee
- CESS (Confederation Europeenne Sport Sante) - Euroopa Spordi ja Tervise Konföderatsioon.
- ISCA (International Sport and Culture Association) - Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Liit
- Omavalitsuste liidud
- “Maaleht”
- spordialaliidud
- üle-eestilised spordiühendused
Põhimõtted ja väärtusedLiidu tegevust läbivad põhimõtted ja väärtused: Avatus - - Liit on oma tegevuses suunatud väljapoole st omab aktiivset kontakti erinevate organisatsioonidega ning on uute, spordi arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja läbiviimise toetajaks. - Igal Liidu liikmel on õigus öelda välja oma arvamus, juhtida tähelepanu ebakõladele ja rääkida kaasa Liitu puudutavate otsuste langetamisel. - Liit järgib oma tegevuses ausa mängu põhimõtteid. Demokraatlikkus – - Liikmete osalemine juhtorganites esindajate kaudu. - Otsustamine liidu juhtorganites poolthäälte enamuse alusel. - Kõigis otsustustes taotletakse konsensust. Initsiatiivikus – - Initsiatiivi ja omaalgatuse toetamine Koostöö ja partnerlus – - Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine tegevuse kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel ning üksteist toetavad töösuhted Liikmete lojaalsus – - Liidu liige on lojaalne Liidule ega ohusta oma organisatsiooni tegemistega kunagi Liidu mainet. - Liidu liige ei diskrediteeri peetavat ametit ega kolleegide mainet. Põhikirja, traditsioonide järgimine – - Heade, eetiliste tavade järgimine, Liidu liikmete omavahelises suhtlemises, Liidu ja tema liikmete hea nime ja väärika maine kujundamine. - Oma sümboolika kasutamine Liidu esindamisel. Tegutseb liikmete huvides – - Liidu orientatsioon tulemuse saavutamisele liikmete juures. - Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine. - Maakondade spordiliitude liikmesklubide ja nende liikmete toetamine ja tunnustamine. Tervete eluviiside propageerimine – - Arengu, tegevuste toetamine, mis tagab tervislike eluviiside väärtustumise Usaldusväärsus – - Liit loob oma tegevusega liikmete, partnerite ja klientide vahel vastastikuse arusaamise ja usalduse õhkkonna. Uuenduslikkus – - Liidu liikmete õppimisvõime arendamine ning uuenduslike ideede ja tegevuste toetamine. - Liidu poolt koolituse pakkumine partneritele ja klientidele. - Liidu organisatsiooni ülesehituses ja tegevuses kaasaegsete meetodite ja vahendite rakendamine.
Missioon
Aidata kaasa spordi ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste loomisele, edendades liidu ühistegevust liikmete huvidest lähtudes, heade sporditavade ja traditsioonide ning spordiliikumise põhimõtteid arvestades.
Visioon - 2016
Eestimaa Spordiliit Jõud on üle-eestiline sporti arendav ja traditsioonidest lähtuvat spordikorraldust edendav spordiliit. Koostöös maakondade spordiliitudega on loodud atraktiivsed võimalused spordi ja liikumisharrastusega tegelemiseks ja kõrgel tasemel rahvusvaheliste kultuuri- ja harrastusspordi festivalide korraldamiseks, kindlustades Euroopa Liidu ühtekuuluvust ning aktiivset ja tervet eluhoiakut.
Strateegilised aspektidLiidu tegevuse olulised strateegilised aspektid on: Ühiskondlik mõju - liidu väärtusloome, mõjukuse aspekt Kliendid ja partnerid – liidu teenindusvõime aspekt Ressursid –liidu vahendite maht, mahu kasvu ja kasutamise tõhususe aspekt Protsessid ja struktuurid – liidu sooritusvõime ja funktsioneerimise aspekt Töötajaskond - liidu personali uuenemise ja koosseisude vaimse ja füüsilise töövõime aspekt
Kriitilised edutegurid (edueesmärgid)
Liidu kriitilised edutegurid (edueesmärgid), hindamiskriteeriumid, eesmärgi tasemed 2010 (alustase 2006) ja tegevused rühmitatuna strateegiliste aspektide kaupa on:
Ühiskondlik mõju
Eesmärk |
Hindamis-kriteerium |
Eesmärgi tase (2010) |
Tegevus |
Liikmete arv on püsinud stabiilsena |
- Liikmete arv |
15 |
1. Liikmete osaluse ja kaasatuse tagamine |
Kasvanud spordi-üritustel osalejate ja spordiga tegelevate inimeste arv |
- Spordiüritustel osalejate arv
- Spordiklubides tegutsejate arvu kasv |
7000 20% |
1. Spordiürituste eeskujulik ette-valmistamine 2. Kampaaniate korraldamine |
Riiklikud institutsioonid ja kohalikud oma-valitsused arvestavad Liidu seisukohtadega |
- Arvestatud ettepanekute arv- Riigieelarvest finantseerimise kasv |
17Kaks korda |
1. Ühiste seisukohtade väljatöötamine ja ettepanekute esitamine2. Kontaktvõrgu loomine, hoidmine3. Osalemine erinevate töörühmade töös |
Üldsuse kasvanud terviseteadlikkus |
- Liikumisharrastajate arvu kasv |
Kaks korda |
1. Kajastamine ajakirjanduses |
Kliendid ja partnerid
Eesmärk |
Hindamiskriteerium |
Eesmärgi tase (2010) |
Tegevus |
Liidu kõrge maine |
- Positiivsete meediasündmuste arv- Organisatsiooniliste tunnustuste arv |
25 20 |
1. Positiivsete sõnumite edastamine
2. MSL Jõud sümboolika kaasajastamine |
Liidu poolt osutatavate teenuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet |
- Lisandunud teenuste arv- Klientide, partnerite, liikmete rahulolu |
4 100% |
1. Ruumide korrashoiu tagamine, remont2. Koolituste korraldamine3. Kirjastustegevuseks algmaterjali kogumine, ideede korjamine4. Meenete tellimine (idee- konkurss) |
Liidu poolt korraldatavate ürituste hea tase (iga Jõudi korraldatud võistlus on suursündmuseks) |
- Läbiviidud ürituste arv- Osalejate arv- Osalejate rahulolu |
30 |
1. Kaasaegsete võistlus-paikade valimine2. Kvalifitseeritud kohtunike kasutamine3. Konkreetsed juhendid4. Tõhus reklaam5. Tulemuste kajastamine meedias |
Informeeritud kliendid ja partnerid |
- Kodulehe külastuste arvu kasv- Infomaterjalide tiraazi kasv |
25% Kaks korda |
1. Kodulehe täiendamine ja haldamise korraldamine2. Infopäevade korraldamine3. Infolehe väljaandmine4. Koostöö meediaga |
Informeeritud liikmeskond |
- Liikmete rahulolu |
89-90% |
1. Informatsiooni vahendamine
2. Suhtluses MSN ja Skype kasutamine |
Ressursid ja tingimused
Eesmärk |
Hindamiskriteerium |
Eesmärgi tase (2010) |
Tegevus |
Tasutud liikmemaksud |
- Õigeaegne laekumine |
100% |
1. Tasumistähtaegade meeldetuletamine |
Efektiivselt ja säästlikult kasutatud eelarve |
- Eelarve tulude mahu kasv |
75% |
1. Eelarvevahendite suurendamine |
Kaasatud täiendavad vahendid fondidest ja programmidest |
- Esitatud projektide arv- Rahastatud projektide arv- Esitatud ja rahastatud projektide suhe- Laekunud täiendavad vahendid |
10 5 2/1 10% eelarvest |
1. Projektideede genereerimine2. Projektide kirjutamine ja esitamine |
Kaasatud sponsorite vahendid (sh riigi-eelarve) |
- Laekunud vahendid |
2 korda |
1. Sponsorlepingute sõlmimine |
Läbiviidud tasulised kampaaniad ja üritused |
- Laekunud vahendid |
25% eelarvest |
1. Ürituste ettevalmistamine ja korraldamine |
Liidu kaasabil paranenud sportimis-tingimuse |
- Ehitatud, renoveeritud spordi-rajatiste arv |
|
1. Konsulteerimine spordipaikade projekteerimisel, ehitamisel ja rekonstrueerimisel2. Lisavahendite kaasamine |
Protsessid ja struktuurid
Eesmärk |
Hindamiskriteerium |
Eesmärgi tase (2010) |
Tegevus |
Tähtaegselt täidetud ja täpselt järgitud sisemised otsused, tegevuskavad ja –plaanid |
- Plaanide ja kavade olemasolu |
95% |
1. Tegevuskavade ja plaanide koostamine2. Tegevuskavade ja plaanide elluviimine3. Otsuste ja plaanide täitmise aruannete koostamine |
Suurenenud era-algatused spordi-rajatiste ehitamisel ja sporditegevuse läbiviimisel |
- Algatuste arv |
15 |
1. Ideede postkast kodu-leheküljel2. Ideede esitajate tunnustamine, motiveerimine |
Demokraatlik juhtimine ja selgitatud ühishuvid |
- Konsensuslike otsuste arv |
50% |
1. Juhatuse liikmete vahel vastutusvald-kondade määratle-mine2. Liikmete ühishuvide selgitamine |
Arenenud välissidemed |
- Kontaktide arvu kasv- Lepingute arvu kasv |
21 |
1. Kontaktide otsimine2. Aktiivne osalemine rahvusvahelistel kohtumistel |
Inimressursid
Eesmärk |
Hindamiskriteerium |
Eesmärgi tase (2010) |
Tegevus |
Motiveeritud töötajad |
- Töötajate rahulolu |
95% |
1. Motivatsiooni-süsteemi väljatööta-mine |
Kaasaegsed töötingimused ja tööõhkkond |
- Kaasajastatud töökohtade arv |
100% |
1. “Jõudi” maja renoveerimise äriprojekti koostamine2. Kaasaegse töökeskkonna kujundamine3. Infotehnoloogia kaasajastamine |
Kompetentne ja õppiv organisatsioon |
- Koolituste arv- Koolitustel osalejate arv- Ühisürituste arv- Kompetentsete (uuendusmeelsete) töötajate olemasolu |
5 150 90% |
1. Täiendkoolituse plaani koostamine (sh võõrkeelte kursus) ja koolituse korraldamine2. Õppereiside korraldamine |
Seire ja hindamine
Seire ja hindamise eesmärgiks on koguda informatsiooni, et strateegia kujundajad ja administreerijad saaksid tagasisidet strateegia elluviimise EDUKUSE ja TULEMUSLIKKUSE kohta, st. kui hästi kavandatu praktikas toimib ning kas ollakse saavutamas seatud eesmärke.
Läbiviidud tegevuse eesmärkidele vastavuse hindamine ja käesoleva strateegia-dokumendi läbivaatamine ja uuendamine toimub liikmete ettepanekute alusel juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas.
Käesolev arengukava on kinnitatud Eestimaa Spordiliidu Jõud üldkogu otsusega 21. märsil 2007.a. Tallinnas.
|
|














|
|