Eestimaa Spordiliit Jõud

Ajalugu

"Jõudi" juhid

Tegevus aastate lõikes

1946

• 15. detsembril võeti vastu otsus moodustada spordiselts "Jõud".

1947

• 27. aprillil toimus Tallinnas "Jõud" esimene kongress. Kongress kinnitas spordiseltsi põhikirja, rinnamärgi ja lipu kavandid ning valis 21 liikmelise Kesknõukogu, mille esimeheks valiti Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees Georg Abels. Selleks ajaks oli moodustatud kehakultuurikollektiivid 98-s vallas enam kui 3000 liikmega.
• Vasaraheitja Gustav Ernits võitis esimese "Jõu" sportlasena ENSV meistritiitli.
• Esimesed medalid üleliidulistelt maaspordi võistlustelt tõid Eestisse Jaan Kaarna, Harri Neem ja Richard Mäesalu 3 x 5 km teatesuusatamises.

1948

• 23. aprillil toimus spordiseltsi II kongress.
• "Jõu" Kesknõukogusse asus tööle esimene eriharidusega spetsialist, Tallinna Kehakultuuritehnikumi lõpetanud Hugo Esop.
• Esimesed spordiseltsi meistrivõistulused toimusid 1948. aastal suusatamises, tõstmises, kreeka-rooma maadluses, võrkpallis ja kergejõustikus.
• 12. juulil startis Tallinnast "Jõu" suurjooks ümber Eesti, millest võttis osa 1147 sportlast.
• 17.-18. juulini selgusid esmakordselt "Jõud" meistrid kergejõustikus.

1949

• Märtsis avaldati ajakirjanduses üleskutse "Maadlusmatt igasse valda". Aasta lõpuks olid maadlusmatid 87 "Jõu" kollektiivis. 
• 16.-18. aprillini toimus Tallinnas "Jõu" I raskejõustikuspartakiaad (klassikaline maadlus 129, tõstmine 56 ja poks 82 sportlasega ) ning 23.-25. juulini I suvespartakiaad (kergejõustik, võrkpall, jalgrattasport, ujumine, laskmine ja sõudmine ) rohkem kui 800 sportlasega.
• Võideti esimesed üleliidulised maanoorte meistritiitlid kergejõustikus: Kalju Kärtner (kõrgushüpe), Evald Türkson (kettaheide), Aksel Laul (5000 m jooks), Juta Ojamaa (kuul ja ketas).
• 23.oktoobril valmis Kasaritsas sportlaste ühiskondliku tööna Andsumäe suusahüppemägi, mis tollal oli Eesti võimsaim trampliin. 

1950

• Esimene erisüsteemide suvespartakiaad viidi läbi 1.-5. juulini Türil põllumajanduslike õppeasutuste vahel. Kavas kergejõustik, ujumine, VTK-mitmevõistlus ja võrkpall.
• "Jõud" võitis ENSV spartakiaadi.
• Eesti meistrivõistlustel tõstmises saavutas meeskondliku esikoha "Jõud". Individuaalselt tulid meistriks Ako Kaart, Artur Lavin ja Leo Kuslap. 

1951

• VS "Jõud" reorganiseeriti vabatahtlikuks spordiühinguks "Kolhoosnik".
• 12. augustil toimunud "Kolhoosniku" I kongressil valiti Kesknõukogu esimeheks Raimond Mänd.
• Eesti jalgratturite mitmepäevasõidu võitsid "Kolhoosniku" võistkond ja Herbert Rand. 

1952

• Viidi läbi esimene rajooninõukogude sporditöö ülevaatus. Võitis Märjamaa rajooninõukogu, esimees Juhan Kalde.
• Esimese maasportlasena Eestis sai N.Liidu meistersportlase nimetuse jalgrattur Herbert Rand.
• Pärnus toimus I kalurikolhooside suvespartakiaad. Võitkaks tuli "Sõrve Kalur". 

1953

• Põllumajanduslike õppeasutuste suvespartakiaadil toimusid esimesed kutsealavõistlused.
• N.Liidu maanoorte meistrivõistlustel võrkpallis tuli Eesti naiskond teist aastat järjest esikohale.
• Kehakultuuri- ja sporditöö ülevaatuse võitis Võru rajooninõukogu, esimees Riido Kõiv. 

1954

• 26.-27.juunil toimus "Kolhoosniku " II kongress. Nõukogu esimeheks valiti Peeter Teesalu.
• Lvovis toimus I üleliiduline maanoorte spartakiaad, kus võisteldi kuuel spordialal. Eesti saavutas kolmanda koha.
• 22.-25. juulini korraldati Viljandis I maanoorte spartakiaad.

1955

• 1.-3. juulini viidi Värskas läbi esimene Eesti suuremate kolhooside spartakiaad.
• Juulis Ukrainas toimunud üleliidulisel maanoorte velotuuril kuulus esikoht Eesti meeskonnale. Individuaalselt saavutati kaksikvõit : võitis Herbert Rand , teine oli Rudolf Tamm.

1956

• Keskkomitee ja Min. Nõukogu 31. augusti ühismäärusega moodustati taas spordiühing "Jõud".
• Eesti suvespartakiaadi kergejõustikuvõistlustel jooksis Arvi Lopato 100 m 10,4-ga, mis ületas kehtiva Eesti rekordi 0,3 sekundiga. Tulemust rekordiks ei kinnitatud, sest jooksu hetkel ei töötanud tuulemõõtja.
• N.Liidu velotuuril Moskva-Harkov-Kiiev-Minsk-Moskva saavutas Rudolf Tamm kaheksanda koha.
• Rudolf Tamm tuli üleliiduliseks maanoorte meistriks 30 km rattakrossis. 

1957

• 6.-7. aprillini toimus spordiühingu "Jõud" I kongress. "Jõud" ühendas 30 rajooninõukogu ja 2 rajooninõukogu õigustes spordiklubi.
• 16.-19. augustini korraldati Kaunases I Balti liiduvabariikide ja Valgevene maanoorte spartakiaad ,mille võitis "Jõud".
• Abjas asutati esimene "Jõu" auto-motoklubi.
• Kergejõustiklased Juta Ojamaa ja Helgi Kivi-Haljasmaa võistlesid N.Liidu maanoorte koondisega Poolas.
• "Jõu" tegevuspiirkonnas valmis esimene võimla. See ehitati Tamsalus Masin-Metsakuivendusjaama sportlaste poolt vanast traktorikuurist.

1958

• 20. augustil otsustas Kesknõukogu presiidium ehitada Tallinnasse "Jõu" spordimaja ekspluatatsiooniandmise tähtajaga 1961.aastal.
• Stavropolis toimus 17.-21. oktoobrini järjekordne N.Liidu maanoorte spartakiaad viiel spordialal. "Jõud" saavutas üldkokkuvõttes 3.koha. Helgi Kivi võitis kõrgushüppe, Heldur Uusen kuulitõuke, maadlejatest tõid esikohad Arnold Loorits, Hans Unt, Harald Mägi ja Feliks Kallari.
• N.Liidu maanoorte meistrivõistlustelt suusatamises tõid "Jõu" sportlased koju erakordse medalisaagi : 5 kulda, 5 hõbedat ja 3 pronksi. Kuldmedali võitsid Helgi Läänemägi 5 km ja 10 km distantsil, Heino Tðernjavski 30 km-s, Rein Kõiv slaalomis ja 4x10 km teatemeeskond (Heino Jüris, Helmut Meier, Osvald Mõttus ja Heino Tðernjavski).
• 2.-5. märtsini toimus Võrus maanoorte I talispartakiaad. Parim oli Jõgeva rajoon.
• 20.-23. aprillini viidi Paides läbi maanoorte I raskejõustikuspartakiaad, mille võitis Tapa rajoon. 

1959

• 11. aprillil avati Viljandis "Jõu" spordihoone.
• Toimusid Eesti maanoorte I spordimängud. Finaalvõistlustel 2.-5. augustini Pärnus startis 3195 inimest. Spordimängude üldvõitjaks tuli Harju rajoon. Maaspordimängude võitjatest jõudis hilisemalt olümpiamängude finaali Laine Erik.

1960

• 23.-24. aprillini toimus Keilas "Jõu" korraldatud I "Jüriöö" öine orienteerumisjooks "Spordilehe" auhinnale. Osales 37 võistkonda.
• N.Liidu Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Kesknõukogu autasustas "Jõudi" kui parimat maaspordiühingut rändpunalipu ja aukirjaga.

1961

• 5.-8. veebruarini toimus Medeo uisurajal 9 liiduvabariigi spordiühingute võistlus kiiruisutamises. Ainsa maaspordiühinguna osalenud "Jõud" saavutas 13 võistkonna seas hinnatava 7. koha.
• Maaja Ranniku võitis esmakordselt Eesti esimaletaja tiitli.
• Rakendati tööle esimesed treenerid spordiühingu rajooninõukogudes.
• Pandi alus "Jõu" töötajate ja aktiivi suvelaagrite korraldamisele. Esimene toimus Jänedal.

1962

• Viljandis toimusid esmakordselt Tarvastu spordikuulsuse Martin Kleini mälestusvõistlused klassikalises maadluses. Sellega tähistati 50 aasta möödumist Kleini suursaavutusest Stockholmi olümpiamängudel.
• Tihemetsa tehnikumi õpilane Jaan Talts püstitas oma esimese maailmarekordi, saavutades juunioride poolraskekaalu tõukamises 155,5 kg.
• "Jõu" malevõistkond tuli teist aastat järjest üleliiduliseks maanoorte meistriks. 
• Heino Tðernjavski sai N.Liidu meistrivõistlustel 4 x 10 km teatesuusatamises Eesti meeskonnas pronksmedali.

1963

• 2.-6. augustini toimusid Viljandis Eesti maanoorte II spordimängude finaalvõistlused. Mängude tunnusmeloodia oli Arne Oidi kirjutatud "Spordimängude laul".
• Maaja Ranniku tuli esimese "Jõu" sportlasena N.Liidu meistriks.
• Valdek Gross osales N.Liidu koondislasena 500 cm3 masinate motokrossi MM-il kahel etapil olles Lvovis 11-s ja Tðehhoslovakkia GP-l 8-s.
• Orienteerumises tulid üleliidulisteks meistriteks Madis Aruja ja Maire Lahtmets- Jaanre. 

1964

• Jaan Talts tuli N.Liidu juunioride meistriks poolraskekaalus tulemusega 407,5 kg.
• Esimeste seas, kellele omistati ENSV teenelise sporditegelase aunimetus oli Juhan Kalde.
• N.Liidu meistriteks mootorispordi ringrajasõidus tulid Vambola Helm (350 cm3) ning Aarne Kanut- Ulrich Kiir (350 cm3 külgvankrid).
• Ants Arukuusk tunnistati "Noorte Hääle" toimetuse poolt esmakordselt läbiviidud konkursil vabariigi parimaks ühiskondlikuks spordiorganisaatoriks.

1965

• Märtsis toimusid Võrus Eesti maanoorte I talimängud. Võitis Valga rajoon.
• 24. oktoobril viidi Adaveres läbi Eesti esimesed künnivõistlused. 
• N.Liidu meistritiitleid võideti kaks. Vambola Helm ringrajal ja Tõnu Raid orienteerumises.

1966

• Kehtestati "Jõu" juriidilise liikme maksu määr kolhoosidele, kalurikolhoosidele, ettevõtetele ja asutustele.
• Alustati "Jõu" auliikmete tunnistuste ja märkide väljaandmist.
• "Jõu" rajooninõukogude juures alustasid tegevust spordikoolid.
• 16.-17.juulini toimus Pärnus "Jõu" I suursõit motokrossis. 
• 20.-26. juulini toimusid Viljandis III maanoorte spordimängud. Konkurentsi pakkusid India, Poola ja Soome sportlased.
• 15. detsembril tähistati Viljandis pidulikult "Jõu" 20. aastapäeva. 
• Omistati esimesed ENSV teeneliste treenerite aunimetused. Kümne nimetatu hulgas olid jõulased Herbert Rand ja Ilmar Kivi.

1967

• Jaan Talts tõstis esimese poolraskekaallasena maailmas pooletonnise kogusumma (502,5 kg). Ta valiti aasta parimaks sportlaseks nii Eestis kui N.Liidus, maailmas oli ta üheksas.
• N.Liidu IV rahvaste spartakiaadil võitis "Jõud" teiste liiduvabariikide maaspordiühingute ees üldarvestuses esikoha.
• "Kalev" - "Jõud" malematshil, kus võidukad olid maasportlased, saavutas Hillar Kärner ajaloolise võidu Paul Kerese üle. 

1968

• Esimese "Jõu" sportlasena võitis olümpiamängude medali Jaan Talts, Mexicos poolraskekaalus hõbeda. Kevadel oli Talts tulnud Leningradis Euroopa meistriks. 
• 10.-11. augustini toimus Pärnus rahvusvaheline matð kergejõustikus Eesti "Jõud" - Poola LZS, mis lõppes eestlaste 134:121 võiduga.
• N.Liidu meistrivõistlustel suusatamises saavutas Are Roonet Eesti teatemeeskonna koosseisus hõbemedali
• 1. augustist moodustati rajooninõukogu õigustega Põllumajandustöötajate Tallinna Spordiklubi (PT TSK)

1969

• 27.septembril krooniti Jaan Talts Varssavis esmakordselt maailmameistriks. Euroopa meistritiitli võitis ta teistkordselt. 
• Rannus toimusid esimest korda Võrtsjärve mängud.
• N.Liidu meistriks hipodroomisõidus tuli Luule Tull.
• Valmis Türi EPT ujula.
• "Jõu" jalgrattameeskond võitis Eesti velotuuri. 

1970

• 1. jaanuarist alates kuulus "Jõu" sportlaste hulka ka Eesti Põllumajanduse Akadeemia sportlaspere. 
• 13.-15.märtsini peeti Võrus II maanoorte talimängud. 
• 1. septembrist 25.novembrini toimusid N.Liidu I maanoorte spordimängud. "Jõu" koondvõistkond saavutas üldarvestuses neljanda koha.
• Jaan Talts püstitas aasta jooksul 9 maailmarekordit ja tuli teist aastat järjest nii maailma- kui ka Euroopa meistriks.
• Kesknõukogu töötajate ühistööna said valmis võrkpalliväljaku puhke-riietusruumid

1971

• 1.jaanuarist alustas tööd "Jõu" Kesknõukogu Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool.
• Karl Utsar võitis EM-võistlustel tõstmises raskekaalus pronksmedali.
• Eesti tõstmise meistrivõistlustel Türil kuulusid maasportlastele kõik esikohad. 
• Tähistati "Jõu" 25. juubeliaastat, mille puhul ilmus raamat ""Jõud" 1946-1971"
• 19.-22.augustini korraldati Viljandis IV maaspordimängud.
• Aasta parimateks sportlasteks Eestis hinnati Luule Tull ja Vambola Helm.

1972

• Jaan Talts võitis Müncheni olümpiamängudelt esimese "Jõu" sportlasena kuldmedali. Tõstmise raskekaalus oli ta võidusumma 580 kg.
• Valmis Haapsalu "Jõu" spordihoone .
• Endel Vooremaa tuli jääpurjetamises DN klassis Euroopa meistriks.
• Eesti meistrivõistlustelt said "Jõu" sportlased 287 medalit, neist 108 kulda, 84 hõbedat ja 95 pronksi.

1973  

• Endel Vooremaa tuli jälle Euroopa meistriks jääpurjetamises.
• Valmisid Põlva spordihoone (laskespordibaas), Tamsalu EPT siseujula ja Vinni spordihoone. 

1974

• II üleliidulistel maaspordimängudel Saraatovis saavutas "Jõud" üldkokkuvõttes neljanda koha.
• Esimest korda toimusid Peipsi mängud.
• Maailmameistrivõistlustel jääpurjetamises kuulus hõbemedal Endel Vooremaale ja pronks Vello Kuusele.
• Raul Oja võitis N.Liidu juunioride meistrivõistlustel jalgratturite 114 km ühisstardis esikoha.
• Valmis Tallinna Näidislinnuvabriku spordihoone koos siseujulaga. 

1975

• 14.-16.märtsini korraldati Võrus III maatalimängud, kus avaüritusena võisteldi esmakordselt Andsumäe uuel 30-meetrisel hüppetrampliinil.
• Jaan Talts lõpetas tippspordiga tegelemise.
• Esimese "Jõu" laskurina täitis suurmeistri normi EPA üliõpilane Liivi Erm.
• Motosportlane Luule Tull võitis N.Liidu rahvaste VI spartakiaadil 2 kuldmedalit.
• 22 aastat "Jõu" tegevust juhtinud Peeter Teesalu edutati Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimehe asetäitjaks. "Jõu" esimeheks valiti Ants Saar
• Toivo Asmer tuli N.Liidu meistriks autode ringrajasõidus klassis Vormel-4

1976

• Anti käiku Eesti moodsaim ratsamaneeþ Niitväljal.
• "Jõu" läbi aegade nimekaim jooksja Enn Sellik püstitas N.Liidu rekordi 5000 meetris 13.17,2 ja saavutas Montreali olümpiamängudel samal distantsil 11.koha.
• 29.juulist - 1. augustini toimusid Viljandis V maaspordimängud.
• "Jõu " tulud ületasid 2 milj. piiri ehk 2 049400 rubla.

1977

• EPA üliõpilane Jaak Uudmäe võitis oma esimese medali tiitlivõistlustelt, tulles sisekergejõustikus EM-il San Sebastianis kolmikhüppes 16.46-ga hõbemedalile.
• Permi oblastis toimusid 22.-27.märtsini I üleliidulised maatalimängud."Jõud" oli üldkokkuvõttes 6.
• Enn Sellik võitis pronksmedali N.Liidu meeskonnas krossijooksu MM-võistlustelt Düsseldorfis. 
• Tänane Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver tuli "Jõu" meistriks 50 km suusatamises.

1978

• Tallinna Näidislinnuvabriku väravpallinaiskond tuli N.Liidu esiliiga turniiril teiseks ja pääses kõrgliigasse, olles esimene "Jõu" sportmängude võistkond, kes nii kaugele jõudnud.
• Rallisõitjad Heiki Ohu - Toomas Diener kinnitati suurmeistriteks.
• Vello Kuusk tuli jääpurjetamise DN klassis Euroopa meistriks.

1979

• Sisekergejõustiku EM võistlustel saavutas Jaak Uudmäe 16.91-ga kolmikhüppes pronksmedali.
• Paide jahilaskur Ülo Mets tuli juunioride maailmameistriks jahilaskmise kaarrajal N.Liidu meeskonnas Montecatinis.
• Enn Sellik oli krossijooksu maailmameistrivõistlustel N.Liidu koondisega taas kolmas.

1980

• Spordiühing "Jõud" sai endale teise olümpiavõitja. Jaak Uudmäe võitis Moskva olümpiamängudel kolmikhüppe tagajärjega 17.35.
• Enn Sellik saavutas Moskva Olümpiamängudel 10.000 m jooksus 8.koha.
• Jaan Jürgensteinile omistati N.Liidu teenelise treeneri ja Jaak Uudmäele N.Liidu teenelise meistersportlase aunimetus.

1981

• Toimusid II üleliidulised maatalimängud finaalvõistlustega Vorohtas. "Jõud" oli üldkokkuvõttes seitsmes. Kolm kuldmedalit võitis suusataja Arne Sirel.
• Jaak Uudmäe tuli Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes.
• Arne Sirel tuli N.Liidu meistrivõistlustel 15 km suusatamises neljandaks.

1982

• Toimusid IV üleliidulised maaspordimängud 18 spordialal finaaliga Smolenskis. "Jõud" saavutas üldkokkuvõttes 10. koha. (Punktiarvestust ei peetud ainult maamängude põhjal, vaid juurde liideti ka maaspordiühingutesse kuuluvate sportlaste esinemine üleliidulistel koolinoorte spartakiaadil ja noorsoomängudel).
• Enn Sellik võitis kolmanadt korda meeskondliku pronksmedali krossijooksu maailmameistrivõistlustelt. 
• Motosõitja Aadu Sikk võitis sotsialismimaade Sõpruse auhinna motokrossis ja täitis suurmeistri normi.
• Arne Sirel sõitis esimese Eesti suusatajana MK sarjas punktikohale.

1983

• Heikki Jaansalu täitis jahilaskmise kaevikrajal suurmeistrinormi.
• Rahvusvahelisel laskespordivõistlusel Mexicos võitis Anne Oberg kaks esikohta. 

1984

• "Jõu" sportlased võitsid N.Liidu meistrivõistlustelt seitse kuldmedalit.
• "Jõu" tõstetraditsiooni uuendas Sulev Tarros, kes tuli N.Liidu meistriks II poolraskekaalu tõukamises. Tema 417,5 kg (185+232,5) oli Eesti absoluutseks tõsterekordiks .
• "Jõu" Kesknõukogus vahetus spordiliider. Mati Juhansoo asemel sai aseesimeheks Mati Tarvis.

1985

• "Jõu" bilanssi kuulus 1.jaanuari seisuga 11 spordirajatist, neist suurim Elva Laskespordibaas (maksumus 582 tuh. rubla).
• Kemerovos toimusid III maatalimängud seitsmel spordialal. "Jõud" tegi kaasa murdmaasuusatamises ja kelgutamises ning saavutas üldkokkuvõttes 7. koha.
• 15.-17. märtsini toimusid Võrus V maatalimängud.
• V üleliiduliste maaspordimängude finaal peeti Bakuus. "Jõud" võttis osa 13 spordialal ning oli üldkokkuvõttes seitsmes.
• 26.-28. juulini korraldati Rakveres VII maaspordimängud. Enn Sellik tegi kaks hüvastijätuvõistlust ning pidi nii 1500 m kui ka 10000 m distantsil leppima teise kohaga.
• Jahilaskur Arno Kull tuli juunioride MM- võistlustel kaevikrajal pronksmedalile nii individuaalselt kui ka meeskondlikus arvestuses.
• Kaijo Kuusing sai purjelaua MM-võistlustel 7. koha ja oli N.Liidu meistrivõistlustel kolmas.
• Kesknõukogu presiidiumi laiendatud koosolekul võeti vastu otsus "ESO "Jõud" organisatsioonide ülesannetest joomarluse ja alkoholismi vastase võitluse tugevdamisel".

1986

• Tähistati "Jõu" 40. aastapäeva. Sel puhul ilmus raamat ""Jõud" algusloost tänapäevani". Maasportlaste seas oli juubeliaastal 2 teenelist meistersportlast, 31 suurmeistrit ja 155000 liiget. 
• "Jõu" kehakultuurikollektiivides töötas 148 täiskohaga ja 75 0,5 koormusega kehakultuuri- ja sporditöö instruktor-metoodikut.
• Traditsioonilistel 12 eri süsteemi talispartakiaadidel startis 4428 osavõtjat 225-st kehakultuurikollektiivist. Suvespartakiaadidel olid vastavad arvud 6388 ja 244.

1987

• Anne Oberg võitis Mehhikos laskmise MK- võistluse etapi.
• Toomas Napa tuli N.Liidu meistriks autode ringrajasõidus klassis Vormel-3.
• Otepää talumees Ants Liiva avaldas Spordilehes üleskutse alustada Eesti Spordi Maja ehitamiseks üleriigilist korjandust. Omalt poolt pakkus ta alustuseks pulli müügist saadud 1000 rubla.
• Eesti VI maatalimängudel Võrus võitis poiste B-klassis 10 km distantsil esikoha Andrus Veerpalu, samal distantsil oli Jaak Mae kuues. Juunioride 15 km ja 30 km distantsid võitis Raul Olle.
• 26.märtsil nägi ilmavalgust ENSV Ametiühingute Nõukogu Sekretariaadi otsus "Abinõudest Ametiühingute kehakultuuriliikumise juhtimise kohta". Toetudes samanimelisele ÜAÜKN presiidiumi otsusele 20. veebruarist, moodustati "Kalevi" ja"Jõu" likvideerimiskomisjonid.
• 25. aprillil peeti Tallinnas ESO "Jõud" ja EVO "Kalev" Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsuti ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon "Kalev".

1988

• Kallastel peeti esimesed omaaegse "Jõu" Kesknõukogu treeneri Arnold Looritsa mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.
• Traditsiooniliste eri süsteemide nimekirja lisandusid toiduainete tööstuse ning liha- piimatööstuse ettevõtted. 13-e süsteemi talispartakiaadidel lõid kaasa 4439 sportlast 226-st kollektiivist ja suvespartakiaadidel 6579 sportlast 246-st kollektiivist.
• Eesti üliõpilased võistlesid 18 spordialal 215 sportlasega Üleliidulisel Universiaadil.
• Otepääl toimusid I Eesti talimängud, kus rajoonide võistkondades osalesid peamiselt "Jõu" sportlased.

1989

• 14.jaanuaril taastati Eesti Olümpiakomitee tegevus.
• Tallinnas konkureerisid kaheksa meest Eestist, Soomest, Venemaalt ja Leedust tiitlile "Põhjamaade vägilane 89". Võitis Karl Lõõbas.
• Heikki Jaansalu saavutas jahilaskmise EM-il N.Liidu kaevikraja meeskonnas pronksmedali.
• 12. juulil sai 60 aastaseks "Jõu" spordijuht Peeter Teesalu.
• Jõgeval avati "Virtuse" spordihoone, mis Kesk- Eestis oli üks esinduslikumaid. 
• 16. detsembril toimus Tallinnas Eesti spordikongress, esimene pärast Teist maailmasõda.

1990

• Otsustati jätkata Eesti Spordi Keskliidu tegevust.
• Ain Paavo tuli EM- võistlustel kulturismis kuni 90 kg kaaluvate meeste seas Euroopa meistriks.
• 11.juulil taastati "Jõu" tegevus, loodi Eesti Maaspordi Liit "Jõud". Asutamise protokollile kirjutasid alla Harju Spordiliidu "Jõud", Ida- Viru Maakonna Spordiliidu, Järva Maakonna Spordiseltsi "Järva", Jõgeva Spordikoondise "Kalju", Lääne Maakonna Spordiseltsi, Lääne- Viru Maaspordi Seltsi "Jõud", Põlva Maakonna Spordiseltsi, Tallinna Spordiklubi"Jõud" ja Valga Maakonna Spordiseltsi esindajad. Esimesel üldkogu koosolekul valiti volikogu esimeheks Kaljo Lauri. Eestseisuse esimeheks valiti Ants Saar ning liikmeteks Malle Floren, Valdek Gross, Lembit Leppik, Uno Lints, Heino Raam, Jaak Tahur, Mati Ummer, Uno Valdmets ja Tarmo Volt. Revisjonitoimkonda valiti Marika Kongas, Lehte Kalda ja Villu Ojassalu.  
• Suri "Jõu" teenekas spordijuht Peeter Teesalu.

1991

• 16.-28.juulini peeti Viljandis Eesti VIII maaspordimänge. Osales 1141 sportlast kõikidest maakondadest. Korraldati spordimängude loterii, ära müüdi 324967 kahe rublast loteriipiletit.
• Kihnu saarel viidi läbi MSL"Jõud" töötajate ja aktiivi suvepäevad.
• "Jõu" esindajad osalesid Eesti Tervisespordi Liidu asutamise koosolekul.

1992

• EM- il kreeka- rooma maadluses võitis Valeri Nikitin pronksmedali.
• EM- il juunioride vabamaadluses võitis Küllo Kõiv hõbemedali.
• 6.-8. märtsini korraldati Vinnis Eesti VII maatalimängud.
• 9. detsembril Paides toimunud MSL"Jõud" Üldkogu koosolekul tehti põhikirjas parandus , likvideeriti volikogu olemasolu valitava juhtorganina. Eestseisuse esimeheks valiti Kaljo Lauri ja liikmeteks Uno Lints, Valdek Gross, Ene Mänd, Ivo Reinmaa, Heino Raam, Jaak Tahur, Tarmo Volt, Kaiu Kustasson, Malle Floren, Henno Kaas, Lembit Toru, Lembit Leppik ja Ants Saar. Peasekretäriks valiti Ants Saar. Revisjonitoimkond: Marika Kongas, Villu Ojassalu, Lehte Kalda. 

1993

• Esmakordselt viidi läbi Eesti valdade talimängud (osales 325 sportlast 31 vallast) 20.-21. veebruarini Paikusel ja suvemängud 12.-13. juunini Säreveres (704 sportlast 39-st vallast).
• Juunis võeti vaatlejatena osa Euroopa Töökohaspordi IX suvemängudest Berliinis.

1994

• 30. aprillil osalesid meie esindajad liikumise "Eluterve Eesti" asutamiskongressil.   
• 18.-26. septembrini korraldati õppereis Taani, olles Taani Võimlemise ja Spordi Assotsiatsiooni külalised.
• Alustati konkurss- ülevaatuse "Edukam sportlik vald " korraldamist.

1995

• 21. märtsil EMSL "Jõud" üldkogul valiti eestseisuse esimeheks Kaljo Lauri ja liikmeteks Ants Saar (peasekretär), Vello Kuhi, Valdek Gross, Ene Mänd, Margus Teelahk, Jaak Tahur, Tarmo Volt, Kaiu Kustasson, Henno Kaas, Lembit Toru, Elle Ots, Lembit Leppik ja Ilmar Kütt. Revisjonitoimkond: Marika Kongas, Kuno Erkmann, Lehte Kalda. 
• 21.-23. juulini toimusid Viljandis Eesti IX maaspordimängud.
• Eesti Maaspordi Liit "Jõud" astus Rahvusvahelise Spordi ja Kultuuri Assotsiatsiooni (ISCA- INTERNATIONAL SPORT AND CULTURE ASSOCIATION ) ja Euroopa Spordi ja Tervise Konföderatsiooni (CESS- CONFEDERATION EUROPEENNE SPORT SANTE) liikmeks.

1996

• AS Inreko Press andis välja raamatu "Eesti sport läbi aegade". Teosest võib lugeda, et aastatel 1946-1991 võitis "Jõud" N.Liidu täiskasvanute meistrivõistlustelt 119 kuld-, 116 hõbe- ja 144 pronksmedalit. Noorte ja juunioride arvestuses olid vastavad numbrid 61, 50 ja 59.
• Toimusid Eesti valdade IV talimängud Lähtel, kus osales 951 sportlast 61 vallast ja IV suvemängud Ülenurmel, kus osales 1261 sportlast 62 vallast. 
• 21.-24.juunil osaleti Barcelonas toimunud Euroopa I spordifestivalil "Sport kõigile".
• 13. juunil toimus Põltsamaal "Jõu" spordipäev. Sõpruse parki istutasid tamme Arnold Rüütel, Ilmar Tupits, Küllo Kõiv ja teised osavõtjad.
• Aravetel tähistati 13. detsembril "Jõu" 50. aastapäeva.
• Tiit Lääne sulest ilmus raamat "Maaspordi poolsajand". 

1997

• EMSL "Jõud" korraldas Kadrinas seminar- õppuse omavalitsuste sporditöö juhendajatele.
• "Jõu" spordijuhtide delegatsioon külastas Slovakkiat.
• 28. veebruarist - 2. märtsini korraldati Käärikul ja Sihval Eesti VIII maatalimängud.
• EMSL "Jõud" korraldas Tallinnas Euroopa Spordi ja Tervise Konföderatsiooni täitevkomitee istungi.

1998

• 17.märtsil toimus Paides EMSL "Jõud" erakorraline üldkogu koosolek. Võeti vastu "Jõu" uus põhikiri. Juhatuse esimeheks valiti Peep Aru, esimehe asetäitjaks Kaljo Lauri ja liikmeteks Sirje Tikerpäe, Helen Mast, Arno Rossman, Uno Valdmets, Jaak Tahur, Vello Kuhi, Elle Ots, Tarmo Volt, Kaiu Kustasson, Henno Kaas, Siim Veski, Lembit Toru, Arvo Saal ja Ilmar Kütt. Peasekretärina jätkab Ants Saar. 
• Viljandis teatri "Ugala" saalis toimus 4. aprillil Eesti Spordi Kongress.
• Grupp spordiaktiviste tegi õppereisi Ungarisse.

1999

• Eesti Entsüklopeediakirjastuse alustatud küsitluse "Sajandi sada suurkuju" kümne parima sportlase hulka valiti ka Jaan Talts ja Jaak Uudmäe.
• Haapsalus toimusid Eesti X maaspordimängud.
• Grupp maakondade spordiühenduste juhtidest ning aktivistidest käis Inglismaal tutvumas sealse spordieluga.
• 12. detsembril peeti Harku Järvel jõulupidu. Koos olid mööduva sajandi "Jõu" parimad sportlased ja treenerid. Sajandi parimaks sportlaseks tunnistati Jaan Talts.

2000

• Maakondade spordiühenduste juhid proovisid Niitvälja Golfikeskuses golfimängu.
• 4.-5. augustil toimusid Haanjas viiendat korda Eesti vallavanemate spordipäevad.
• 15.-16. augustil korraldati Värskas aktiivi suvelaager.
• Sydney olümpiamängudel võitis maadleja Valeri Nikitin kõrge neljanda koha.

2001

• Eesti Entsüklopeediakirjastusel sai valmis "Eesti spordi biograafiline leksikon". 4051 lühieluloo seas on ära märgitud paljud "Jõu" sportlased, treenerid ja toetajad.
• 2.-4. märtsini toimusid Otepääl Eesti IX maatalimängud. Võistluste avamisel heiskasid "Jõu" lipu värske maailmameister Andrus Veerpalu ning esimeste mängude võitjad Silvi Unt ja Liivi Abel.
• 14. detsembril tähistasime Tartus "Jõu" 55-ndat aastapäeva spordiajaloo konverentsiga "Maaspordi organisatsiooni tegevusest aastatel 1946- 2001 Eesti maakultuuri osana". Samal päeval avati Lähtel Tartu valla spordihoone, suurim sportimise paik maal.

2002

• Taheval korraldati seminar "Maasport täna ja tulevikus".
• Ilmuma hakkas EMSL"Jõud" infoleht "Maasport"
• "Jõu" aktivistide grupp käis tutvumas Karjala spordieluga.
• 11. detsembril toimus Tallinnas Üldkogu koosolek. Võeti vastu arengukava aastateks 2003-2006 ja uus põhikiri . Eesti Maaspordi Liidu "Jõud" juhatuse esimeheks valiti Villu Reiljan, esimehe asetäitjaks Kaiu Kustasson ning juhatuse liikmeteks Arno Rossman, Vello Laidla, Arvo Saal, Lembit Toru ja Tarmo Volt. Peasekretärina jätkab Ants Saar.

2003

• Avati "Jõudi" kodulehekülg www.hot.ee/msljoud .
• Vinnis ja Mõedakul toimusid Eesti valdade XI talimängud 942 sportlase osavõtul.
• Sindis korraldati Eesti väikelinnade talimängud.
• 4.-6. juulini toimusid Viljandis Eesti XI maaspordimängud.
• Regionaalse noortespordi toetuseks eraldati maakondade spordiühendustele 1 miljon krooni.
• Hiiumaal korraldati "Jõu" aktiivi suvelaager.
• EMSL "Jõud" kuulutas esmakordselt välja aunimetuse "Aasta Tegija", mille vääriliseks tunnistati Tartumaa spordijuht Lembit Toru.

2004

• Tähistati meie olümpiavõitjate Jaan Taltsi 60. ja Jaak Uudmäe 50. aasta juubeleid. Eesti Maaspordi Liit "Jõud" andis olümpiavõitjate auks välja raamatud Jaan Talts ja Jaak Uudmäe. Raamatud koostas Tiit Lääne, väljaandmist toetasid Eesti Olümpiakomitee ning Eesti Kultuurkapital.
• Kultuuriministeerium ja Eesti Maaspordi Liit "Jõud" sõlmisid lepingu regionaalse spordi toetamiseks.
• Väike- Maarjas korraldati Eesti valdade XII talimängud ja Põlvas väikelinnade talimängud.
• Valdade XII suvemängud toimusid Märjamaal ning väikelinnade suvemängud Suure- Jaanis.
• Jänedal korraldati "Jõu" aktiivi suvelaager
• "Jõudi" sporditöötajate delegatsioonid osalesid Islandi spordimängudel ja Iirimaa noorte spordimängudel.
• Valtu Spordimajas toimus omavalitsuste sporditöö juhendajate seminar- õppus.
• "Jõud" avas uue kaasaegse kodulehekülje www.joud.ee  
• 11.detsembril toimus Pärnu Kontserdimajas Jõudi spordiaasta lõpetamine. Pidulikul aktusel osalesid Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ja Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann.
• "Aasta Tegija" nimetuse pälvis Tiit Lääne.   

2005

• 4.-6. märtsini viidi Põlvas ja Põlva maakonnas läbi Eesti X maatalimängud. Üldvõistkondlikku arvestust peeti nii maakondade, valdade ja linnade (kuni 21 000 elanikku) vahel. Lauamängude (male, kabe, lauatennis) ning korvpalli eelturniirid toimusid 15.-16.jaanuarini. Koos eelturniiridel osavõtnutega osales X maatalimängudel 70 valla, 22 linna ja 15 maakonna võistkonnad, ühtekokku 2308 osavõtjaga. Finaalvõistlustel Põlvas oli võistlejaid 1446. Lisaks spordivõistlustele korraldati  matk, millest osavõtjaid oli 314.
• 6.aprillil viidi Elvas läbi teabepäev maakondade spordiliitude juhatuste liikmetele ja tegevjuhtidele.
• 16.aprillil viidi läbi traditsiooniline Jüriöö orienteerumisjooks Harjumaal, Kosel.
• 18.mail viidi läbi Jõudi üldkogu koosolek Tallinnas.
• 2.-3.juulil toimusid Eesti valdade XIII suvemängud Ülenurmes. Osales 71 valda. Võitjaks tuli Tartu vald Karksi ja Ülenurme ees.
• 2.-3.juulil toimusid väikelinnade 36.suvemängud Kärdlas. Osales 11 linna esindused. Võitjaks tuli Kärdla, Põlva ja Türi linna võistkondade  ees.
• 7.-10.juulini osalesid  “Jõud” korv- ja võrkpalli võistkonnad Leedus, Anykšciais toimunud rahvusvahelisel spordi ja kultuuri festivalil.
• 16.-17. augustini korraldati koostöös Rapla Maakonna Spordiliiduga Tarsi talus “Jõud” seminar-suvelaager, millest võttis osa 135 osavõtjat.
• Omavalitsuste sporditöö eestvedajate seminar-õppus viidi läbi 7.-8.oktoobrini Lääne-Virumaal, Tamsalus.
• Novembris korraldati koos EOK-ga maakondade spordiühenduste juhtidele teabepäev Harjumaal.
• Spordiaasta lõpetamine toimus 10.detsembril Lääne-Virumaal Essu mõisas. Kokkutulnuid austas oma osavõtuga Eesti Vabariigi president hr. Arnold Rüütel. ”Jõud”  Aasta Tegija auhind anti üle Põlva linnale.
• Kolmel korral ilmus infoleht “Maasport”. Neist üks number oli pühendatud pea täielikult maatalimängude teemale.
• Septembrikuus võõrustas Itaalia rahvaspordiorganisatsioon Federazione Italiana Sport per Tutti meie sporditöötajate delegatsiooni.
• Omavalitsusjuhtide talispordipäevad viidi läbi Põlvamaal ning suvespordipäevad Jõgevamaal.
• ”Jõud” meistrivõistluste, karikavõistluste ja esivõistluste arv erinevatel spordialadel oli kokku 19.

2006

• 14.-15.jaanuaril toimusid Eesti valdade XIV talimängude eelturniirid meeste ja naiste korvpallis ning lauamängudes (male, kabe, lauatennis).
• 10.-12. veebruarini viidi Tamsalus läbi Eesti valdade XIV talimängude finaalvõistlused. Koos eelturniiridega osales talimängudel 1250 sportlast 55 vallast.
• 10.-12. veebruarini toimusid väikelinnade (kuni 10 000 elanikku) talimängud, kus osales  177 sportlast 12 väikelinnast.
• 28.veebruaril ja 1.märtsil viidi Pühajärvel läbi teabepäevad maakondade spordiliitude juhatuste liikmetele ja tegevjuhtidele.
• 8.-9.juulil toimusid valdade suvemängud Paikusel. Esikolmik: Tartu, Audru, Ülenurme.
• 8.-9.juulil toimusid väikelinnade suvemängud Põlvas.
• 29.juunist kuni 2.juulini võtsid “Jõud” võistkonnad osa Taani Spordimängudest.
• Omavalitsusjuhtide talispordipäevad viidi läbi Võrumaal ning suvespordipäevad Tartumaal.Traditsiooniline 47. Jüriööjooks viidi läbi Tallinna külje all Ülemistel.
• Jõudi klassikalise maadluse võistkond võttis osa Tallinnas toimunud Rahvusvahelise Töölisspordi Konföderatsiooni meistrivõistlustest.
• Koos Võru  Kergejõustikuklubiga korraldati olümpiavõitja Jaak Uudmäe auhinnavõistlused klmikhüppes.
• ”Jõu” meistrivõistluste, karikavõistluste arv erinevatel  spordialadel oli kokku 20.
• 1.-2. augustini korraldati koos Lääne Maakonna Spordiliiduga “Läänela” Toorakul seminar-suvelaager 138 osavõtjaga.
• 13.ja 14. septembril toimus Roostal seminar-õppus maakondade  spordiühenduste juhtidele, kus põhiküsimusena arutati  “Jõu” arengukava aastateks 2007-2010.
• 6.-7.oktoobrini viidi läbi omavalitsuste sporditöö eestvedajate täiendõppe seminar Jõulumäel.
• 25. oktoobril toimus Tallinnas “Jõu” ajaloopäev, teemadega:“Jõud” ja piirkondlikud spordimängud, “Jõu” väljapaistvad sportlased läbi aegade ning Peeter Teesalu kui “Jõu” ettevõtmiste teerajaja.
• 15. detsembril toimus Tartus Eesti maaspordiorganisatsiooni 60. aastapäeva pidulik vastuvõtt, millest võttis osa üle 500 inimese. Koosviibimisel  kuulutati välja “Aasta Tegija, kelleks osutus Viljandimaa kergejõustikutreener Rein Ahun. Tublimatele  jagati “Jõu” 60. aastapäeva mälestusmedalid.
• Trükist ilmus  raamat “60 aastat maasporti Eestis”.
• Kahel korral ilmus infoleht “Maasport”.

2007

• 9.-11.veebruaril toimusid Lähtel Eesti valdade XV talimängud 1221 osavõtjaga 59 vallast.
• 10.veebruaril toimusid Eesti väikelinnade talimängud Tõrvas. Osales 533 osavõtjat 18 linnast.
• 26.-27.veebruaril toimus maakondade spordiliitude juhatuse liikmete ja tegevjuhtide teabepäevad koos spordivõistlustega Jõulumäel.
• 21.-22.aprillil võistles üle 300 orienteeruja 48. Jüriöö teatejooksul Toilas. Põhiklassis võistles 41 võistkonda.
• 1.-2.märtsil toimusid Eesti omavalitsusjuhtide IV talimängud Kohtlas.
• 21.märtsil toimunud üldkoosolekul kinnitati spordiühenduse uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud. Samas kinnitati Eestimaa Spordiliit Jõud põhikiri uues redaktsioonis. Üldkoosolekul valiti Eestimaa Spordiliit Jõud presidendiks Villu Reiljan, peasekretäriks Tarmo Volt ja juhatuse liikmeteks Ants Noot, Lembit Toru, Erik Horn, Kaiu Kustasson, Prits Liblik, Piret Maaring ja Uno Valdmets. Kinnitati EMSL Jõud revisjonitoimkond järgmises koosseisus: Kuno Erkmann, Laine Saal ja Rene Kundla. Üldkogu võttis vastu Eestimaa Spordiliit Jõud arengustrateegia aastateks 2007- 2010.
• 15.- 16.mai korraldati Jõudi, Kultuuriministeeriumi, EOK, Ühenduse Sport Kõigile, maakondade spordiliitude ühisnõupidamine Kõrvemaal.
• 6.-8.juulil toimusid Eesti XII maaspordimängud Valgas. Eesti XII maaspordimängudel osales 3652 sportlast Eestimaa 75 vallast ja 21 linnast.
• 1.augustil toimus Tallinnas Jaan Taltsi austamistseremoonia. EMSL Jõud koostöös EOK ja Eesti Tõstespordi Liiduga tähistas 40 aastat tagasi Jaan Taltsi poolt püstitatud nelja maailmarekordit ja esimese poolraskekaallasena maailmas kolme tõstega 500 kilo piiri ületamist.
• 2.-3.augustil toimusid Eesti omavalitsusjuhtide XII spordipäevad Kehtnas.
• 14.-16.augustil toimus Jõud suveseminar Kihnus.
• 11.oktoobril toimus Jõud, Kultuuriministeeriumi ja maakondade spordiliitude ühisnõupidamine Tallinnas.
• 8.-9.novembril viidi läbi maakondade spordiliitude ja omavalitsuste sporditöötajate seminar Sillamäel.
• 5.-6.detsembril toimus Tuksis Kultuuriministeeriumi, Eesti Regionaalse Spordinõukogu ja maakondade spordiliitude nõupidamine.
• 15.detsembril korraldati Jõud spordiaasta lõpetamine Põltsamaal.
  Aasta tegija tiitlid pälvisid:
  Aasta tegija - Matti Reimann
  Aasta sportlane - Indrek Tobreluts
  Aasta treener - Kalmer Musting
  Aasta spordisündmus - Eesti XII maaspordimängud
  Aasta piirkondlik spordisündmus - Kalevipoja II Uisumaraton
• Toetati maakondade spordiliitusid spordiinfokeskuste käivitamisel 20000 krooniga.
• Aasta jooksul korraldati 19 EMSL Jõud meistrivõistlust kümnel spordialal. Esmakordselt korraldati Jõu noorte meistrivõistlused võrkpallis ning peale 16 aastast pausi toimusid taas Jõu meistrivõistlused ujumises.
• Esmakordselt anti välja Eestimaa Spordiliidu Jõud aastaraamat 2007, mis sisaldab kõigi EMSL Jõud poolt korraldatud võistluste tulemusi, maakondade spordiliitude andmeid ja spordikalendrit 2008.
• Sloveenia Spordi Keskliidu kutsel korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös maakondade spordiliitudega 24.-29.septembrini 2007.a. õppereisi Sloveeniasse.

2008

• 29.veebruarist-2.märtsini toimusid Eesti valdade XVI talimängud Põlvas.
  Talimängudel osales 776 osavõtjat 41 vallast.
• 1.märtsil viidi Otepääl läbi Eesti väikelinnade talimängud, millest võttis osa 279 osavõtjat 17 linnast.
• 6.-7.märtsil toimus Eesti omavalitsusjuhtide V talvine mitmevõistlus Tamsalus.
• 25.-26.märtsil toimus maakondade spordiliitude juhtide seminar Kuressaares.
• 19.-20.aprillil toimus 49. Jüriöö teatejooks Padisel.
• EMSL Jõud üldkogu koosolek viidi läbi 29.aprillil, kus  võeti vastu tähtsad otsused spordimängude edasise arengu ja korraldamise kohta:
• nimetada alates 2009. aastast Eesti maatalimängud Eestimaa talimängudeks ja Eesti maaspordimängud Eestimaa suvemängudeks;
• korraldada 2009. aastal Põlvas Eestimaa XI talimängud;
• korraldada 2011. aastal Rakveres Eestimaa XIII suvemängud;
• kutsuda kõik Eesti maakonnad, vallad ja linnad osalema Eestimaa XI talimängudele ja Eestimaa XIII suvemängudele;
• nimetada Eesti väikelinnade tali- ja suvemängud alates 2009. aastast Eesti linnade tali- ja suvemängudeks;
• kutsuda alates 2009. aastast kõik linnad osalema Eesti linnade talimängudele ja Eesti linnade suvemängudele.
• 5.-6.juuli toimusid Eesti valdade XVI suvemängud Kosel.
  Mängudel osales 1427 sportlast 66 vallast.
• 5.-6.juulil toimusid Eesti väikelinnade 39. suvemängud Türil Mängudest võttis osa 16 linna 530 sportlasega.
• 22.-23.juulil peeti Kopra talus Jõud suveseminar.
• 31.juulist-1.augustini toimus Eesti omavalitsusjuhtide XIII suvine mitmevõistlus Laekveres.
• 21.oktoobril toimus maakondade spordiliitude tegevjuhtide nõupidamine Tallinnas.
• 13.-14.novembril viidi läbi maakondade spordiliitude ja omavalitsuste sporditöötajate seminar Vinnis.
• 3.-4.detsembril toimus EMSL Jõud, Kultuuriministeeriumi, Eesti Regionaalse Spordinõukogu ja maakondade spordiliitude nõupidamine Värskas.
• 13.detsembril toimus Jõud spordiaasta lõpetamine Veskisillal.
  Jõud spordiaasta lõpetamisel tunnustati 2008. aasta tegijaid, kelleks osutusid:
  Aasta tegija – Kaiu Kustasson
  Aasta KOV sporditöötaja – Mati Sadam
  Aasta noortetreener – Sarmite Sild
  Aasta spordisündmus – 49. Jüriöö jooks
  Aasta piirkondlik spordisündmus – Jüri Jaansoni kahe silla jooks
• Aasta jooksul korraldati 26 EMSL Jõud meistrivõistlust 17 spordialal. Esmakordselt toimusid Jõu meistrivõistlused sumos ja petangis.

2009

• 12.-13.veebruaril toimus Haanjas Eesti omavalitsusjuhtide VI talvine mitmevõistlus.
• 27.veebruar-1.märts toimusid Eestimaa XI talimängud Põlvas.
• Talimängudel osalesid kõigi maakondade ning 26 linna ja 69 valla võistkonnad 2952 sportlasega, finaalvõistlustel Põlvas olid esindatud 24 linna ja 55 valda 2257 sportlasega.
• 14.aprillil viidi läbi EMSL Jõud üldkogu koosolek 2009.a. Pärnus.
• 14.-15. aprillil toimus Pärnus maakondade spordiliitude juhatuse liikmete ja tegevjuhtide seminar.
• 27.-28.juunil peeti Eesti valdade XVII suvemängud Kohilas.
  Valdade suvemängudel osales 1363 sportlast 68 vallast, finaalvõistlustel Kohilas olid esindatud 55 valda 983 sportlasega.
• 27.-28.juuni leidsid aset Eesti linnade 40. suvemängud Jõgeval.
  Linnade suvemängudel osales 576 sportlast 17 linnast.
• 6.-7.augustil toimus Kolga-Jaanis Eesti omavalitsusjuhtide XIV suvine mitmevõistlus.
• 25.aprillil kogunesid orienteerujad 50. Jüriöö jooksuks Kilingi-Nõmmele.
• Aasta jooksul korraldati 19 EMSL Jõud meistrivõistlust 15 spordialal.
  Koos mängudega võisteldi kokku 22 spordialal.
• 2009.aastal astuti Rahvusvahelise Töölisspordi Konföderatsiooni (CSIT) täisliikmeks.
• 4.-5. augustil peeti Tartumaal Palu Puhkekeskuses Jõu suveseminar.
• 29.-30. oktoobril kogunesid maakondade spordiliitude ja omavalitsuste sporditöötajad seminarile Hiiumaale.
• 1.- 2. detsembril Kultuuriministeeriumi, Eesti Regionaalse Spordinõukogu ja maakondade spordiliitude nõupidamine peeti Holstre-Nõmmes.
• 12. detsembril toimus EMSL Jõud spordiaasta lõpetamine Ida-Virumaal Jõhvis.
  Jõud spordiaasta lõpetamisel tunnustati 2009. aasta tegijaid:
  Aasta tegija – Ingrid Muuga
  Aasta KOV sporditöötaja – Artur Valk
  Aasta noortetreener – Arved Külanurm
  Aasta spordisündmus – Eestimaa XI talimängud
  Aasta piirkondlik spordisündmus – 80. Suurjooks ümber Viljandi järve  

• EMSL Jõud üldkogu koosolek viidi läbi 11.mail 2010.a. Tallinnas.
  11.mail  võeti vastavalt sooviavaldusele Saaremaa Spordiliit Eestimaa Spordiliidu Jõud liikmeks, liikmeskonnast arvati välja Saaremaa Valdade Spordiliit.
• 01.detsembril kinnitati Eestimaa XII talimängude korraldajaks Võru Linnavalitsus ja Võrumaa Spordiliit koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud. Talimängud toimuvad 1.-3. märtsil Võrumaal.
• 26.-27.veebruaril toimusid Paides Eesti linnade talimängud. Linnade talimängudel osales 428 sportlast 19 linnast. Talimängude võitjaks tuli Paide, kellele järgnesid Kärdla ja Rakvere. Mängud korraldas EMSL Jõud koostöös Paide Linnavalitsuse ja Järvamaa Spordiliiduga.
• 27.-28.veebruaril toimusid Väike-Maarjas Eesti valdade XVIII talimängud. Valdade talimängudel osales 1220 sportlast 59 vallast. Finaalvõistlustel Väike-Maarjas olid esindatud 49 valda 795 võistlejaga. Üldkokkuvõttes võitis Tartu vald, teiseks tuli Luunja ja kolmandaks Tähtvere. Väikestest kuni 2000 elanikuga valdadest olid parimad Kernu, Mäetaguse ja Viru-Nigula. Eesti valdade XVIII talimängud korraldas EMSL Jõud koostöös Väike-Maarja Vallavalitsuse ja Lääne-Virumaa Spordiliiduga.
• 26.-27.juunil peeti Eesti valdade XVIII suvemängud Türil. Valdade suvemängudel osales 1335 sportlast 63 vallast, finaalvõistlustel Türil olid esindatud 55 valda 1045 sportlasega. Eesti valdade XVIII suvemängudel oli parim Tartu vald, teiseks tuli Türi ja kolmandaks Kiili vald. Väikestest valdadest olid paremad Kernu, Mäetaguse ja Juuru. Suvemängud korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Türi Vallavalitsuse, Türi Spordiklubide Liidu ja Järvamaa Spordiliiduga.
• 26.-27.juunil toimusid Rakveres Eesti linnade 41. suvemängud.
  Linnade suvemängudel osales 656 sportlast 26 linnast.
  Eesti linnade 41. suvemängud Rakveres lõppesid üldkokkuvõttes Rakvere võiduga. Väikeste linnade (kuni 10 000 elanikku) esikoht kuulus Elvale, teise koha saavutas Tõrva ja Jõgeva. Suvemängud korraldas Eestimaa Spordiliit Jõud, kelle partneriteks olid Rakvere linn, Lääne-Virumaa Spordiliit ja Rakvere Spordikeskus.
• 4.-5.märtsil toimus Eesti omavalitsusjuhtide VII talvine mitmevõistlus Värskas.
• 5.-6.augustil toimus Eesti omavalitsusjuhtide XV suvine mitmevõistlus Juurus.
• 17.aprillil peeti Tõrvas 51. Jüriöö jooks.
• 7.augustil korraldati Viljandis Kolmikhüppevõistlus- 30 aastat Jaak Uudmäe olümpiavõidust.
• Aasta jooksul korraldati 22 EMSL Jõud meistrivõistlust 17 spordialal. Koos mängudega võisteldi kokku 23 spordialal.
• 31.märtsist 1.aprillini toimus Võrumaal maakondade spordiliitude juhatuse liikmete ja tegevjuhtide seminar.
• 15.-17.juulil tutvusime Žalgirise rahvusvaheliste spordimängude korraldamisega Šiauliais.
• 3.-4.augustil peeti Lätis Silmacis Jõu suveseminar.
• 28.-29.oktoobril kogunesid Viljandimaale Holstre-Polli Tervisekeskusesse maakondade spordiliitude ja omavalitsuste sporditöötajad seminarile.
• 30.novembrist 1.detsembrini peeti Jõulumäel Kultuuriministeeriumi, Eesti Regionaalse Spordinõukogu ja maakondade spordiliitude nõupidamine.
• 11.detsembril toimus Pärnumaal Villa Antropoffis EMSL Jõud spordiaasta lõpetamine.
  Jõud spordiaasta lõpetamisel tunnustati 2010. aasta tegijaid:
  Aasta tegija – Kalmer Musting
  Aasta KOV sporditöötaja – Heiki Sarapuu
  Aasta noortetreener – Väino Treiman
  Aasta spordisündmus – Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas
  Aasta piirkondlik spordisündmus – Võrumaa mängud 

• 15.-16.jaanuaril toimunud eelturniiridel selgitati välja finalistid 26.-27.veebruaril Lähtel toimuvateks Eesti valdade XIX talimängudeks. Eelturniiridel osales 47 valda 108 võistkonnaga.
• 21.jaanuaril 2011.aastal toimunud KÜSK nõukogu otsusega eraldati toetus 16-le organisatsioonile kogusummas 315 327 eurot (4 933 801 kr).
• Eestimaa Spordiliit Jõud esitas taotlusvooru projekti  "Eestimaa Spordiliit Jõud – tõhus katusorganisatsioon spordi-organisatsioonide koostöövõrgustiku arendamisel", millele saadi toetust summas 10 864.98 eurot.
• 17.veebruaril toimunud istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku ja määras riigi spordipreemiad kokku 11 inimesele. Spordi elutööpreemia sai Ants Saar pikaajalise ja tulemusliku töö eest maaspordi arendamisel ja korraldamisel.
• 26.-27.veebruaril toimusid Lähtel Eesti valdade XIX talimängud võitis Tartu vald Tähtvere ja Luunja ees, väikestest valdadest oli parim Mäetaguse. Mängude finaalvõistlusel osales 795 inimest 49-st vallast.
• 27.-28.veebruar toimusid Tapal Eesti linnade talimängud. Parimad väikelinnade arvestuses olid Paide, Saue, Kärdla. Suurte linnade arvestuses olid parimad Rakvere, Maardu, Haapsalu. Eesti linnade talimängudel osales 17 linna ligi 450 sportlasega.
• 3.-4.märtsil võistlesid Eesti omavalitsusjuhid Valgehobusemäel. Mitmevõistluses oli kavas koguni üksteist ala: lumekross (auto+ATV), sangpommi tõstmine, tankisõit, konksredel, palliala, snowtuub, ristsõna lahendamine, kabe, hinge kinni hoidmine, noolevise ja suusatamine. Võitjaks krooniti Arto Saar.
• 30.-31.märtsil toimus maakondade spordiliitude juhtide seminar Haapsalus.
• Alates aprillist saab EMSL poolt korraldatavatele võistlustele registreeruda veebis.
• 23.-24.aprillil Keilas toimunud 52.Jüriöö jooksu võitis üheksandat korda Saue Tammede võistkond. Võistlustele registreerus 63 võistkonda.
• 25.mail toimunud EMSL Jõud üldkogul valiti järgmiseks neljaks aastaks liidu presidendiks põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Jõudi peasekretäri ametikohal jätkab Tarmo Volt. Koos Seederiga valiti juhatusse uute liikmetena Andres Hunt ja Urmas Klaas, lisaks Voldile jätkavad senisest juhatusest Uno Valdmets, Kaiu Kustasson, Lembit Toru, Piret Maaring, Arno Rossman.
  EMSL Jõud revisjonikomisjoni valiti Kuno Erkmann, Laine Saal ja Rene Kundla.
  Kinnitati Eestimaa Spordiliit Jõud arengukava aastateks 2011 - 2015.
• 8.-10.juulil toimusid Eestimaa XIII suvemängud Rakveres. Eestimaa XIII suvemängude patroon oli Toomas Hendrik Ilves. Maakondade arvestuses võitis Tartumaa, järgnesid Ida-Virumaa ja Harjumaa. Väikestest, kuni 40 000 elanikuga maakondadest oli parim Järvamaa. Kokku osalesid Rakveres kõigi 15 maakonna võistkonnad. Esindatud oli 28 linna ja 79 valda. Kokku osales 3954 võistlejat ning korraldusse oli kaasatud enam kui 350 inimest. Esmakordselt osalesid Eestimaa suvemängudel ka külalised Poolast ja Soomest. Suvemängude programmis oli enam kui 20 spordiala.
• 4.-5.augustil toimus Rõuges omavalitsusjuhtide mitmevõistlus, kus saavutas esikoha Elva linnapea Toomas Järveoja.
• 9.-10.augustil toimus EMSL Jõud suveseminar Saaremaal Mändjalas.
• 27.-28.oktoobril toimus maakondade spordiliitude ja omavalitsuste sporditöötajate seminar Tartumaal.
• 30.oktoobrist 1.novembrini toimus Kultuuriministeeriumi spordiosakonna, Eesti Regionaalne Spordinõukogu poolt korraldatud seminar Rootsis. Võõrustajaks oli Rootsi Spordi Keskliit, kes tutvustas Rootsi spordisüsteemi ning Stockholmi lähedal Bosönis asuvat spordikompleksi.·        
• 29.novembril toimus maakondade spordiliitude ja Jõud ühisnõupidamine Kuremaal. Valiti Aasta tegijad 2011, kooskõlastati XII Eestimaa talimängude kavas olevad spordialad.·        
• 10.detsembri tunnustati Aasta tegija 2011 tiitli omanikke. Jõudi spordiaasta lõpetamine toimus Jänedal.
• 15.detsembril toimus Tallinnas Jõud 65 aastapäeva tähistamine.
• Aasta jooksul toimus 10 EMSL Jõud meistrivõistlust. Võisteldi üheksal alal.