Vastu võetud Eestimaa Spordiliidu Jõud üldkogul 21. märtsil 2007.a.

EESTIMAA SPORDILIIT JÕUD

ARENGUSTRATEEGIA 2007 - 2010

Sisukord

SIsukord
Mõisted
Sissejuhatus
Strateegia olemus
Ajalugu
Möödunud arengperioodi (2003 – 2006) tulemused
Tendentsid tegevusvaldkonnas
Üldine olukord
Tugevused ja nõrkused
Võimalused ja ohud
Probleemid
Teenused ja kliendid
Sisemised tegevusvaldkonnad
Partnerid
Põhimõtted ja väärtused
Missioon
Visioon - 2016
Strateegilised aspektid
Kriitilised edutegurid (edueesmärgid)
Ühiskondlik mõju
Kliendid ja partnerid
Ressursid ja tingimused
Protsessid ja struktuurid
Inimressursid
Seire ja hindamine

Mõisted

Arengukava – pikemaajalisest arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu.

Avalik sektor - riigi ja omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, mis vahendavad, osutavad ja pakuvad kodanikele avalikke kaupu ja teenuseid.

Erasektor - üldmõiste, mis tuleneb avaliku võimu ja erasfääri lahutamisest ning hõlmab endas kahte põhilist koostisosa: ärisektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis.

Ettevõtja – iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing.

Huvigrupp - inimeste grupp ja üksikisikud, kellele teatud tegevus või kavandatav poliitika avaldab otsest mõju

Kriitiline edutegur (edueesmärk) -  on eesmärk, mille edu korral või ebaõnnestumisel on kõige enam otsustavam ja otsene mõju organisatsiooni edule

Missioon – organisatsiooni olemasolu lühipõhjendus.

Partnerlus - huvitatud osapoolte kaasamine tegevuste kavandamisel ja rakendamisel

Prioriteet – esmatähtis, millega arvestatakse eesmärke püstitades ja tegevusi kavandades.

Regioon – mistahes piirkond Eesti Vabariigis, mis võib hõlmata vastavalt kontekstile mitut valda või maakonda

Strateegia – kokkulepitud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks määratud üldine teostustee, mis arvestab tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte

Strateegiline aspekt – organisatsiooni nn. konkurentsifaktor

Tegevussuund – olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse saavutada püstitatud eesmärgid.

Kompetents – teadmiste, kogemuste ja oskuste loetelu, millele peab vastama organisatsioon

Visioon – soovitud tulevikuseisund, mille poole organisatsioon oma tegevuses püüdleb.

Ühiskondlik väärtus (-kasu, -hüve, -mõju) – loodud uus väärtus (lisaväärtus)

Üldsus - iga isik, isikud või inimeste rühmad, kellel on selgesti tajutav huvitatus või osalisus konkreetses küsimuses

Sissejuhatus

Strateegia olemus

Käesoleva strateegia objektiks on Eestimaa Spordiliit Jõud, mis asutati eesmärgiga  

1) edendada sporti ja sportlikku kasvatust elanikkonna kehalise ja vaimse jõu tõstmiseks ning
2) arendada liikmesliitude  ja koostööpartnerite ühistegevust.

EMSL Jõud on  katusorganisatsiooniks  järgmistele maakondade spordiühendustele:

HARJUMAA  SPORDILIIT

HIIUMAA  SPORDILIIT

IDA-VIRUMAA  SPORDILIIT

JÕGEVAMAA  SPORDILIIT  "KALJU"

JÄRVAMAA  SPORDILIIT

LÄÄNE  MAAKONNA  SPORDILIIT  "LÄÄNELA"

LÄÄNE-VIRUMAA  SPORDILIIT

PÕLVA  MAAKONNA  SPORDILIIT

PÄRNUMAA  SPORDILIIT

RAPLA  MAAKONNA  SPORDILIIT

SAAREMAA  VALDADE  SPORDILIIT

TARTU  MAASPORDI  LIIT

VALGAMAA  SPORDILIIT

VILJANDIMAA  SPORDILIIT 

VÕRUMAA  SPORDILIIT

Liidust peab välja kujunema organisatsioon, mis tegutseb eelkõige liikmete ja spordiliikumise arengu huvides. Läbi liidu tegevuse peab paranema liidu liikmete  koostöövõime, partnerlus  avaliku sektoriga ja valdkonna seadusandlik regulatsioon, kasvama klientide, partnerite teadlikkus.

Käesolev strateegia määratleb Liidu arengu eesmärgid, mis on aluseks ühenduse tegevus-suundade ja detailsete tegevuste plaanide väljatöötamiseks. Strateegia on koostatud aastateks 2007 -2010.

Strateegia koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:
·        EMSL Jõud põhikirjast
·        Eesti Maaspordi Liit “Jõud” arengukavast 2003-2006

Strateegia koostamise eesmärgiks on kujundada  ühine arusaam Liidu ülesannetest ja  arengusuundadest, et tagada läbi mõtestatud ja sihipärase tegevuse Liidu stabiilne areng, mis aitaks efektiivselt ellu viia Liidu liikmete ühishuve.

Strateegia   koostatakse  neljaks  aastaks, kusjuures   peale  igat  lõppenud  aastat  antakse   toimunud    tegevusele  hinnang   ning  vastavalt  vajadusele  viiakse  sisse  muudatused.

Käesolev dokument on koostatud EMSL Jõud juhatuse algatusel, liikmete esindajate osavõtul.

Ajalugu

• 15.detsember 1946.a. -   Asutati vabatahtlik spordiselts "Jõud"
• 7.mai 1951.a.  -   VS "Jõud" reorganiseeriti vabatahtlikuks spordiühinguks "Kolhoosnik”
• 31.august 1956.a. -  Moodustati taas spordiühing "Jõud"
• 25.aprill 1987.a. -  "Jõud" ühendati "Kaleviga". 25. aprillil peeti Tallinnas ESO "Jõud" ja EVO "Kalev" Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon "Kalev".
• 11.juuli 1990.a. - Moodustati Eesti Maaspordi Liit "Jõud", spordiühingu "Jõud" õigusjärglane

Möödunud arenguperioodi (2003 – 2006) tulemused

Liidu arenguperioodi 2003 – 2006 olulisteks  tulemusteks on :

• liidu kindel koht eesti spordimaastikul,
• Eesti Maaspordimängude ja teiste  traditsiooniliste spordiürituste läbiviimine,
• koostöösidemete tihenemine erinevatel tasanditel,
• võistlussüsteemide paranemine,
• finantseerimise suurenemine,
• liidu kodulehekülje uuenemine,
• üldise infovahetuse täienemine,
• “Jõud” maja sisese remondi läbiviimine.

Viimastel aastatel on paranenud nii sekretariaadi kui ka korraldatud õppereiside, täiendkoolituste ja ürituste kvaliteet.

Tendentsid tegevusvaldkonnas

Positiivselt on mõjutanud liidu tegevust üldine elatustaseme tõus, spordi kui meele-lahutuse ja moe tähtsustumine, sportimise tingimuste ja võimaluste paranemine, harrastusspordiga tegelejate arvu kasv, infotehnoloogia tormiline areng.

Negatiivselt on mõjunud liidu tegevusele Eesti spordikorralduse suutmatus tegutseda territoriaalselt, maainimeste vähene teenistus ja tööpuudus, noorte väike huvi spordi vastu, klubide vähene jätkusuutlikkus, spordirajatiste ja terviseradade  vähesus ning halb majandamine, nõrk suutlikkus täiendavate rahade taotlemisel.

Üldine olukord

Liit näeb oma töös järgmisi tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte ning probleeme:

Tugevused ja nõrkused

Võimalused ja ohud

Probleemid

1. Maine kujundamise puudulikkus, teavitamise vähesus
2. Vähene mõju Eesti spordipoliitikale
3. Sihtgrupi ebamäärasus
4. Vähene orienteeritus noortele
5. Sekretariaadi liigne “raamides olemine”
6. Vähene meeskonnatöö 

Teenused ja kliendid

Liidu peamised teenused oma klientidele on:

Sisemised tegevusvaldkonnad

Liidu sisemised tegevusvaldkonnad on:

Töö spordi seadus-, korraldusloome ja normatiivsete aktidega;

Mainekujundus, avalikud suhted, kommunikatsioon;

Spordiharidus, teadus ja arendustegevus;

Koostöö- ja partnerlussuhted;

Liikmetele suunatud tegevus ja organisatsiooniline ning arvestusalane töö:

• Liikmed
• Teenused, ürituse
• Eelarve
• Planeerimine, aruandlus
• Töögrupid

Partnerid

Liidu peamisteks partneriteks oma eesmärkide täitmisel on:

• Kultuuriministeerium
• Eesti Olümpiakomitee
• CESS (Confederation Europeenne Sport Sante) - Euroopa Spordi ja Tervise Konföderatsioon.
• ISCA (International Sport and Culture Association) - Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Liit
• Omavalitsuste liidud
• “Maaleht”
• spordialaliidud
• üle-eestilised spordiühendused

Põhimõtted ja väärtused

Liidu tegevust läbivad põhimõtted ja väärtused:

Avatus - 

-  Liit on oma tegevuses suunatud väljapoole st omab aktiivset kontakti erinevate organisatsioonidega  ning on uute, spordi arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja läbiviimise toetajaks.

-  Igal Liidu liikmel on õigus öelda välja oma arvamus, juhtida tähelepanu ebakõladele ja rääkida kaasa Liitu puudutavate otsuste langetamisel.

-  Liit järgib oma tegevuses ausa mängu põhimõtteid.

Demokraatlikkus –

-  Liikmete osalemine juhtorganites esindajate kaudu.

-  Otsustamine liidu juhtorganites poolthäälte enamuse alusel.

-  Kõigis otsustustes taotletakse konsensust.

Initsiatiivikus –

-  Initsiatiivi ja omaalgatuse toetamine

Koostöö ja partnerlus –

-  Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine tegevuse kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel ning üksteist toetavad töösuhted

Liikmete lojaalsus –

-  Liidu liige on lojaalne Liidule ega ohusta oma organisatsiooni tegemistega kunagi Liidu mainet.

-  Liidu liige ei diskrediteeri peetavat ametit ega kolleegide mainet.

Põhikirja, traditsioonide järgimine –

-  Heade, eetiliste tavade järgimine, Liidu liikmete omavahelises suhtlemises, Liidu ja tema liikmete hea nime ja väärika maine kujundamine.

-  Oma sümboolika kasutamine Liidu esindamisel.

Tegutseb liikmete huvides –

-  Liidu orientatsioon tulemuse saavutamisele liikmete juures.

-  Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine.

-  Maakondade spordiliitude liikmesklubide ja nende liikmete toetamine ja tunnustamine.

Tervete eluviiside propageerimine –

-  Arengu, tegevuste toetamine, mis tagab tervislike eluviiside väärtustumise

Usaldusväärsus –

-  Liit loob oma tegevusega liikmete, partnerite ja klientide vahel vastastikuse arusaamise ja usalduse õhkkonna.

Uuenduslikkus –

-  Liidu liikmete õppimisvõime arendamine ning uuenduslike ideede ja tegevuste toetamine.

-  Liidu poolt koolituse pakkumine partneritele ja klientidele.

-  Liidu organisatsiooni ülesehituses ja tegevuses kaasaegsete meetodite ja vahendite rakendamine.

Missioon

Aidata kaasa spordi ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste loomisele, edendades liidu ühistegevust liikmete huvidest lähtudes, heade sporditavade ja traditsioonide ning spordiliikumise põhimõtteid arvestades.

Visioon - 2016

Eestimaa Spordiliit Jõud on üle-eestiline sporti arendav ja traditsioonidest lähtuvat spordikorraldust edendav  spordiliit. Koostöös maakondade spordiliitudega on loodud atraktiivsed võimalused spordi ja liikumisharrastusega tegelemiseks ja kõrgel tasemel rahvusvaheliste kultuuri- ja harrastusspordi festivalide korraldamiseks, kindlustades Euroopa Liidu ühtekuuluvust ning aktiivset ja tervet eluhoiakut.

Strateegilised aspektid

Liidu tegevuse olulised strateegilised aspektid on:

Ühiskondlik mõju – liidu väärtusloome - mõjukuse aspekt

Kliendid ja partnerid – liidu teenindusvõime aspekt

Ressursid –liidu vahendite maht, mahu kasvu ja kasutamise tõhususe aspekt

Protsessid ja struktuurid – liidu sooritusvõime ja funktsioneerimise aspekt

Töötajaskond - liidu personali uuenemise ja koosseisude vaimse ja füüsilise töövõime aspekt 

Kriitilised edutegurid (edueesmärgid)

Liidu kriitilised edutegurid (edueesmärgid), hindamiskriteeriumid, eesmärgi tasemed 2010 (alustase 2006) ja tegevused rühmitatuna strateegiliste aspektide kaupa on:

Ühiskondlik mõju

Kliendid ja partnerid

Ressursid ja tingimused

Protsessid ja struktuurid

Inimressursid

Seire ja hindamine

Seire ja hindamise eesmärgiks on koguda informatsiooni, et strateegia kujundajad ja administreerijad saaksid tagasisidet strateegia elluviimise EDUKUSE ja TULEMUSLIKKUSE kohta, st. kui hästi kavandatu praktikas toimib ning kas ollakse saavutamas seatud eesmärke.

Läbiviidud tegevuse eesmärkidele vastavuse hindamine ja käesoleva strateegia-dokumendi läbivaatamine ja uuendamine toimub liikmete ettepanekute alusel juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas.